Sääsk vajab paljunemiseks vett. Seetõttu tundub loogiline, et põud ja kõrbekuumus peaksid raskendama ka sääskede levitatava Lääne-Niiluse viiruse elu. Arizona pikaajalised seireandmed viitavad aga keerulisemale loole: kuivus võib nakkuse levikuks hoopis eeltöö teha ning sellele järgnevad suvevihmad anda sääskedele uue võimaluse paljuneda.
Ka äärmuslik kuumus ei paistnud analüüsis viiruse aktiivsust pidurdavat. See ei tähenda, et sääsed taluksid ükskõik millist temperatuuri. Võimalik seletus on märksa argisem: ilmajaama termomeeter ja varjulises peidupaigas puhkav sääsk ei pruugi kogeda sugugi sama kuumust.
Arizona ülikooli teadlase Desiree Andersen Blissi ja kolleegide eelretsenseerimata käsikiri põhineb aastate 2013–2023 sääseseirel.
Kui vett jääb vähemaks, võivad kohtumised sageneda
Lääne-Niiluse viirus ringleb peamiselt lindude ja sääskede vahel. Inimene või hobune võib nakatuda nakatunud sääse hammustusest. Terviseameti järgi kulgeb enamik inimeste nakkusi sümptomiteta, kuid raskematel juhtudel võib haigus kahjustada närvisüsteemi.
Põua võimalik mõju saab selgemaks, kui vaadata mitte ainult vee hulka, vaid ka seda, kuidas veepuudus loomade paiknemist muudab. Autorite pakutud seletuse järgi võivad linnud ja sääsed kuivuse ajal koonduda allesjäänud veekohtadesse. Vett on küll vähem, kuid viiruse edasikandumiseks vajalikud kohtumised võivad sageneda.
Seejärel võib olukorda muuta Arizona mussoon ehk hooajaline suvevihmade periood. Vihm loob sääskedele uusi paljunemispaiku. Nii võib tekkida kaheosaline protsess: põud toob viiruse ringluses osalejad lähestikku, vihmad aga avardavad sääskede paljunemisvõimalusi.
Uuringus sobis viiruse aktiivsuse muster just põua ja vihmaperioodi vaheldumisega. See polnud siiski lihtne lugu sellest, et rohkem vihma tähendab alati rohkem viirust: mudelis ei kaasnenud suurema sademetehulgaga aktiivsuse lõputut kasvu.
Teadlased ei jälginud selles töös otseselt, kuidas linnud ja sääsed veekohtadesse kogunesid. See on andmetega sobiv võimalik mehhanism, mitte tõestatud sündmuste ahel.
Ilmajaama kuumus ei pruugi olla sääse kuumus
Töörühm ühendas üle 650 000 seirekirje 47 ilmajaama andmetega. Masinõppe abil otsiti seoseid ilma, kahe sääseliigi arvukuse ning sääseproovides tuvastatud viiruse vahel. Arvesse võeti ka eelnenud nädalate ilma, sest tänase vihma või kuumuse mõju ei pruugi kohe avalduda.
Vaadeldud temperatuurivahemiku kuumimas otsas ei ilmnenud mudelis sääskede arvukuse ega viiruse esinemise langust. Autorite üks võimalik seletus peitub väikestes jahedamates pelgupaikades. Looduslikud või inimese loodud varjepaigad võivad pakkuda sääskedele teistsuguseid tingimusi kui need, mida kirjeldab ilmajaama õhutemperatuur. Teise võimalusena mainivad autorid kohastumist.
Kumbagi seletust uuring ei tõesta. Tulemus ei näita ka seda, et kuumusel poleks sääskedele piire. Küll aga tõstatab see küsimuse, kui täpselt kirjeldab piirkonna üldine temperatuur putuka tegelikku elukeskkonda.
Mõnel pool kuni kümme aktiivset nädalat lisaks
Teadlased kasutasid kaht kliimamudelit ja nelja heitestsenaariumi, et hinnata viiruse aktiivsuse võimalikke muutusi sajandi lõpuks. Arvutused osutasid, et osas Arizonast võib aktiivsete nädalate arv aastas kasvada. Aktiivseks loeti siin nädal, mil mudel ennustas konkreetses kohas viiruse esinemist. Ühe mudeli kõige äärmuslikumates tingimustes ulatus kasv mõnel pool kümne nädalani.
Suurimat kasvu prognoositi kõrgematel aladel, samal ajal võis aktiivsus mõnes Phoenixi ja Yuma ümbruse piirkonnas väheneda. Kümme lisanädalat ei tähenda kümmet nädalat kindlat haiguspuhangut: need on viiruse aktiivsuse tingimuslikud projektsioonid, mitte tulevaste inimhaigestumiste arvud.
Arvutused ei hõlmanud näiteks linnastumise, veemajanduse ega viiruse evolutsiooni tulevasi muutusi. Seire oli piirkonniti ebaühtlane ning käsikirjas pole kirjeldatud eraldi sõltumatut katseandmestikku mudeli ennustusvõime kontrollimiseks.
2025. aasta veebruaris teatas LABRIS Lääne-Niiluse viiruse esmakordsest tuvastamisest Eestis surnult leitud kanakullilt. See oli leid linnul, mitte teade inimese haigestumisest. Arizona tulemusi ei saa Eesti oludesse otse üle kanda.
Küll aga juhib uuring tähelepanu küsimusele, mis jääb üksnes temperatuurinäite vaadates kergesti märkamata: mida teeb ilm nakkuse levikus osalejate omavaheliste kohtumistega? Põud võib jätta sääskedele vähem elupaiku, ent tuua nad lindudele lähemale. Kõrbekuumus võib olla karm, ent jätta alles jahedaid varjepaiku. Viiruse leviku seisukohalt võib otsustav olla just see, mis näiliselt ebasoodsates tingimustes alles jääb.
Artikkel valmis Yawni AI-agendi toimetamisel.