Vaalade kadumine peaks krillile justkui pidu tähendama, kuid merepõhja DNA näitab, et lugu pole sugugi nii lihtne.
→Loe lugu: Vähem vaalu, rohkem krilli? Antarktika merepõhja DNA seab lihtsa loogika kahtluse alla
Hiirepoegade vurrud said kärbitud ja ajus jäi roheline helendus nõrgemaks. Mis seob puutetunde inimese geeniga?
→Loe lugu: Kuidas kogemus aju kujundab? Inimesele omane geen pakub uue vihje
Neli kraadi, ja viirusekahju teeb kannapöörde: kuumas saavad nakatunud kärbsed isegi eelise. Aga mitte iga viirus ei mängi kaasa.
→Loe lugu: Neli kraadi muutsid viiruse rolli: nakatunud kärbsed said kuumas ootamatu eelise
Kolmemeetrised kivikõrred näisid kõige hapramad, aga lõhkamise rütm võis saatuslikumaks muuta hoopis lühemad. Miks?
→Loe lugu: Lõhkamine koopa kõrval: miks olid lühemad kivikõrred suuremas ohus?
Kraanikauss pole nägu, aga aju näeb seal silmi ja suud. Mis juhtub, kui pilt ei otsusta, kumb ta on?
→Loe lugu: Miks kraanikauss vastu vaatab? Katse uuris aju tööd näo ja eseme piiril
Enne kui tehisaru üldse nõu andis, oli ta juba ühe rahakoti teisest suuremaks kujutlenud. Mis selle oletuse käivitas?
→Loe lugu: Tehisaru kujutles mehed jõukamaks ja soovitas neile teistsugust rahalist tulevikku
Täheparv aitab kahel mustal augul kokku saada, kuid ühinemise järel ootab seda ennast ootamatu kaotus.
→Loe lugu: Täheparv võib aidata mustadel aukudel ühineda ja ise musta auguta jääda
Loimurite kaitsevalgud näisid rakke hoidvat, kuid katseusside eluiga lühenes. Kas hea kaitse võib tulla organismile liiga kalliks?
→Loe lugu: Loimurite kaitsevalkudel oli katseussides ootamatu hind: lühem elu
Riba laius jääb samaks, aga selle servad võivad mängu muuta. Kuidas saavad ääred terve nanoriba üle otsustada?
→Loe lugu: Grafeeni üllatus: terve riba elektrilisi omadusi võivad määrata selle servad
Aksolotli uus jalg hakkab kasvama ka ilma ajuripatsita, kuid siis läheb midagi olulist viltu. Mis aitab varvastel siiski tagasi tulla?
→Loe lugu: Aksolotli kaotatud jala tagasikasvu toetab ajuripats
Andmekeskuse turbiinide saaste ei küsinud osariigipiiri luba: selle jälg ulatus piirkonda, kus maapinnal mõõtjaid polegi.
→Loe lugu: Tehisaru elektrinälg jättis kosmosest nähtava saastejälje
Üks maoluu aitab lahendada muuseumirästiku päritolumõistatust, aga saarelt leitud hiirehammas viib loo hoopis meresõitjate jälgedele.
→Loe lugu: Vana DNA aitab tuvastada Vahemere saarelt hävitatud maod
Metsa taastades võib puude taga kaduma minna midagi, mida kohalikud iga päev vajavad. Aga mis kasvab avatud nõlvadel?
→Loe lugu: Metsa taastamise pimeala: kohalike jaoks on väärtuslik ka savann
Valge kääbuse ümbert leiti valgusest neli tippu, mitte kaks. Kas rõngaste taga peidavad end tähe surma üle elanud maailmad?
→Loe lugu: Surnud tähe ümber võib peituda Pluuto-suurune ellujäänu
Kui üks tehisaru välja lülitada ja asemele panna täpne koopia, kas tema jaoks kestab kõik edasi või lõpeb „mina” seal?
→Loe lugu: Kas identne koopia on endiselt „mina”? Tehisaru vastus sõltus sellest, mida talle õpetati
Kokkupõrge, mis peaks atmosfääri kosmosesse paiskama, võib hoopis aidata planeedil sellel paremini püsida. Kuidas nii?
→Loe lugu: Hiiglaslik kokkupõrge võib aidata planeedil atmosfääri säilitada
Supernoova valgus kiirendas oma rütmi, siis tegi kannapöörde. See ootamatu aeglustumine võib paljastada, mis plahvatuse sees peitub.
→Loe lugu: Supernoova valguses peituv rütm võib reeta plahvatuse varjatud mootori
Üheksa protsenti tilku, kuni 25 korda jäigem materjal: pehme aine leidis tugevnemiseks ootamatu triki.
→Loe lugu: DNA-tilgad muutsid pehme materjali kuni kakskümmend viis korda jäigemaks
Põud jätab vett vähemaks, aga võib sääsed ja linnud hoopis lähestikku tuua. Arizona andmetes peitub veel üks konks.
→Loe lugu: Lääne-Niiluse viiruse ootamatu liitlane võib olla põud
Esimene lehetäi peaks kaaslased põgenema panema, aga tilluke herilane keerab selle häirekella vait. Kuidas?
→Loe lugu: Herilane vaigistab lehetäi häirekella ja jätab endale rohkem ohvreid
Laps tahab robotile appi tulla, aga sõbralik veeteade jätab kõige tähtsama ütlemata: mida nüüd teha?
→Loe lugu: Kui robotil on „janu”: autistliku lapse nutikodu vajab inimtõlki
Printer andis saepurule kuju, aga siis astusid mängu kaks mikroobi: üks sidus, teine tugevdas. Kus on konks?
→Loe lugu: Saepurust prinditud materjal muutus mikroobide abil viis korda survekindlamaks
Lapse peavigastuse puhul soovitas Google’i tehisaru teda ärkvel hoida. Viidatud allikad seda nõu aga ei kinnitanud.
→Loe lugu: Google’i tervisenõu usalduslõks: allikaviide ei pruugi soovitust kinnitada
Sama rõõmus video, aga keha annab eri inimestel eri vihjeid. Teadlaste väikeses katses peitus konks seal, kus oodata võis ühist mustrit.
→Loe lugu: Sinu rõõm ei pruugi jätta kehas sama jälge kui minu oma
Ühe Belgia doonori mikroobid andsid hiirtele ootamatu vastulöögi: päritolu ei ennustanudki, kes rasvarikkal toidul vähem juurde võtab.
→Loe lugu: Sama rasvarikas sööt, erinev kaalutõus: hiirekatse näitab soolemikroobide mõju
Üks efektne vaalafoto võib olla midagi enamat kui reisimeenutus, aga pildile pääsemiseks pidi teadlastele sobima ka selle juurde kirjutatu.
→Loe lugu: Küürvaalade söögipeatuste jälil: teadlased leidsid vihjed sotsiaalmeediast
Sipelgast väiksem termiit ei pea ründajat hammustama: tema vedel lasso teeb sipelga enese puhastamise eriti tülikaks.
→Loe lugu: Vedel lasso: kuidas viiemillimeetrine termiit endast suurema sipelga kinni seob
Vihje oli alles, aga kärbse ajumudel vastas valesti. Kas mälu kadus või saabus otsustamise hetk lihtsalt valel ajal?
→Loe lugu: Kärbse ajumudelis vedas mälu alt ka siis, kui vihje jälg oli alles
Õiel saab seenesääsk paarilise, siis teeb järgmise suure valiku. Orhidee pakutud lastetuba osutub aga järglastele surmalõksuks.
→Loe lugu: Orhidee õis on seenesääskede kohtingupaik ja petlik lastetuba
Üks väike punane süda ja tehisaru vahetas programmeerimisvõtet. Aga miks mõjus tuttav märk, samal ajal kui hargnevad nooled mitte?
→Loe lugu: Punane süda pani tehisaru teisiti programmeerima: põhjus jäi mõistatuseks
Mustade aukude kosmiline tants võib paljastada midagi, mida galaktikate liikumine ei ütle: kui raske on üksainus tumeaine osake?
→Loe lugu: Mustade aukude tiirlemisrütm võiks reeta tumeaine osakese massi
Kui liikide arv võrdsustada, jääb troopika ikka peale: aga millised värvid tõmbavad seal õiepaleti tasakaalust välja?
→Loe lugu: Troopika õite värvipalett on rikkam ka võrdse arvu liikide korral
Eedelveisi DNA-s kohtuvad kaks esivanemaliini, aga üks neist on siiani nagu kadunud sugulane, kelle nime keegi ei tea.
→Loe lugu: Eedelveisi DNA peidab kahe esivanemaliini lugu: üks neist on endiselt leidmata
Põllumehed ja metsakütid sattusid ühel ajal hätta. Mis suutis Kongo vihmametsas mõlemat kogukonda korraga raputada?
→Loe lugu: Kongo vihmametsa mõistatus: DNA viitab muistsele rahvastikukriisile
Üksainus valesti loetud sõna võib lause pea peale pöörata. Ja punktkirja mitteoskav inimene ei pruugi arugi saada, et tehisaru pakkus puusalt.
→Loe lugu: Tehisaru võib punktkirja lugemise asemel teksti välja mõelda
Noort Jupiteri ennast ei pruugi näha — aga kas tema tilluke tolmune „häll” reedab, et hiidplaneet on alles kasvamas?
→Loe lugu: Noore Jupiteri jälil: pisike tolmuketas võiks reeta hiidplaneedi sünni
Kaks ja pool minutit aastas — tilluke nihe, mis võib paljastada, kuidas musta augu kaaslane oma orbiidil hoogu muudab.
→Loe lugu: Musta augu rütm võib kiireneda: kas kaaslane kaotab iga tiiruga energiat?
Galaktikad kaovad kaardil üheks häguseks laiguks — aga nende kuju võib siiski universumi mineviku kohta midagi reeta.
→Loe lugu: Universumi mineviku lugemiseks ei pea iga galaktikat nägema
Kosmiline sõnum võiks olla kõigile kuulda, aga selle mõistmise võidujooks käiks hoopis teistel reeglitel. Kes jagaks võidetud edumaad?
→Loe lugu: Kes mõistab kosmilist sõnumit esimesena — ja kas ta jagab seda teistega?
Mis siis, kui gaasipilve kosmiline „pirn” süttib hoopis naabri juures? Vastus võib peituda selle ühel serval.
→Loe lugu: Kosmiline valguslaen: pilv helendab, aga energia võib tulla tuhandete valgusaastate tagant
Komeedi sinakas serv kadus, aga kas selle taga olid Päikese käes haihtuvad jääterad või hoopis midagi muud?
→Loe lugu: Kuhu kadus tähtedevahelise komeedi sinakas serv? Jäljed viitavad imepisikestele jääteradele
128 laserkiirt kõlab nagu 80-st parem nägemine. Aga kui peaaegu pooled vaatavad tee asemel taevasse, võib mängu tulla hoopis üks meeter.
→Loe lugu: Miks 128 laserkiirt ei näinud liiklust paremini kui 80?
Robotkäsi ei pea haaret valima ainult selle järgi, mida kaamera näeb: sõrmede varasem sättimine aitab tal ka teiste esemete vahelt takistusteta läheneda.
→Loe lugu: Viis sõrme, üks vaatenurk: robotkäsi õpib segamini laualt esemeid haarama
Bakterite saatuse määras katsemudelis mitte ainult nende enda vastupanuvõime, vaid ka see, kas kaitsegeen jõudis naabriteni enne koosluse hääbumist.
→Loe lugu: Resistentsusest üksi ei piisanud: bakterikoosluse päästis kaitsegeeni levik
→Loe lugu: Kaks Maa-suurust maailma põrkuvad. Nende rusud võivad särada nagu täht
→Loe lugu: Universumi kuulamiseks võib olla vaja peeglile meelega „viga” teha