Maavälise sõnumi avastamine võiks olla kogu inimkonna ajaloo suurimaid uudiseid. Ometi võiks selle kõige väärtuslikum sisu jääda esialgu ühe ettevõtte saladuseks. Sama raadiosignaali salvestaksid vaatluskeskused üle maailma, teadlased avaldaksid andmeid ja tuhanded huvilised otsiksid neist tähendust. Kuid esimene, kes sõnumist midagi kasulikku välja loeb, ei pruugiks oma avastust teistega jagada.
Just sellist võimalust käsitleb Manchesteri ülikooli astronoom Michael A. Garrett arXivis avaldatud arutelutöös, mis on esitatud ajakirjale Acta Astronautica. Tegemist ei ole teatega maavälise signaali leidmisest. Garrett küsib, mis juhtuks teaduse avatusega siis, kui kosmosest saabunud sõnum pakuks lisaks teadmisele, et me pole üksi, ka ärilist või strateegilist eelist.
See muudaks avastuse olemust. Enam ei oleks küsimus ainult selles, kes kuuleb esimesena teist tsivilisatsiooni, vaid ka selles, kes suudab kuuldust aru saada ja saadud teadmisi kasutada.
Võidujooks algaks alles pärast signaali leidmist
Maavälise mõistuse otsingute ehk SETI puhul kujutatakse võimalikku leidu sageli ette kosmilise majakana: signaalina, mis reedab kusagil tegutseva tehnoloogilise tsivilisatsiooni olemasolu. Juba selle usaldusväärne tuvastamine oleks erakordne avastus. Sõnum ei peaks sisaldama ühtegi meile arusaadavat lauset.
Garrett vaatleb aga nõudlikumat stsenaariumi. Mis siis, kui signaalist õnnestuks taastada pilte, andmeid või arvutiga töödeldavat sisu? Ja kui selles leiduks teadmisi materjalide, energia või arvutamise kohta, mida inimkonnal veel pole?
Sellisel juhul ei pruugiks suurim eelis kuuluda signaali avastajale. Selle võiks saada hoopis osaline, kes leiab andmetest esimesena tähenduse. Piisavalt tugevat raadiosignaali võiksid vastu võtta paljud sobiva varustusega vaatluskeskused, kuid vastuvõtmine ja mõistmine on kaks eri saavutust. Avalikud algandmed ei muudaks automaatselt avalikuks nende põhjal tehtud järeldusi.
Siin tulevad mängu suurfirmad. Mõnel neist on tohutu arvutusvõimsus, tehisaru arendamise kogemus, signaalitöötluse oskused ja ka vastuvõtuks sobiv taristu. Need võimalused ei tagaks edu, kuid annavad Garretti hinnangul põhjuse arvestada tulevikustsenaariumides teadlaste ja riikide kõrval ka ettevõtetega.
Töö ei esita tõendeid, et niisugune võidujooks juba käiks. Küsimus on valmisolekus: kuidas korraldada koostööd olukorras, kus ühele osalisele tähendaks tõlgenduse jagamine teaduse edendamist, teisele aga võimalikust edumaast loobumist?
Inimeste loodud kosmosesõnum ootas lahendust üle aasta
Sõnumi tähendus ei pruugiks avaneda ühe läbimurdelise hetkega. Esmalt tuleks märgata signaalis korrapära, seejärel eraldada sellest andmed ning alles siis püüda mõista, mida need kujutavad. Iga etapp võiks nõuda erinevaid oskusi. Pealegi võib esialgu paljulubav korrapära osutuda seadmete või maapealsete häirete tekitatuks.
Seda, kui suur vahe on andmete kättesaamisel ja nende lahtimõtestamisel, näitas inimeste korraldatud projekt „A Sign in Space”.
2023. aastal saadeti Marsi orbiidil olnud sondilt Maale väljamõeldud maaväline sõnum. Selle andmed saadi kätte, kuid mõistatus jäi püsima. Viit aminohapet kujutav pilt õnnestus taastada alles rohkem kui aasta pärast projekti algust — korraldajate teatel jõudsid selleni isa ja tütar 2024. aasta juunis.
Harjutus ei ütle, kui kaua kuluks päris maavälise sõnumi mõistmiseks või kas see üldse õnnestuks. Küll aga näitab see, miks sõnumi vastuvõtmist ei saa pidada selle lahendamiseks. Andmed võivad olla ammu kõigile kättesaadavad, enne kui keegi taipab, mida neist otsida.
Tehisaru veenev seletus ei pruugi olla õige
Suurettevõtete võimalikku eelist kaaludes on tehisaru ilmne tegur. See võiks aidata otsida mustreid ja töödelda suuri andmehulki, kuid Garrett rõhutab olulist piiri: mustri äratundmine ei ole veel tähenduse mõistmine.
Inimkeelte ja inimeste loodud piltide põhjal treenitud süsteem võib pakkuda ladusa seletuse ka siis, kui sellel pole andmetes piisavat alust. Maavälise sõnumi puhul võiks niisugune eksimus olla eriti raskesti märgatav, sest puuduks tuttav taust, mille najal tõlgendust hinnata.
Seetõttu ei piisaks sellest, et seletus kõlab usutavalt või näib elegantne. Vaja oleks näidata, kuidas see tuleneb tegelikest andmetest ning kas teised uurijad suudavad sama tulemust kontrollida. Võistlus esimese tõlgenduse nimel võiks vastasel juhul anda eelise mitte kõige täpsemale, vaid kõige veenvamalt esitatud seletusele.
Kas teaduse avatuse reeglid ulatuksid ettevõteteni?
Rahvusvahelise Astronautikaakadeemia 2026. aasta SETI deklaratsioon rõhutab leiu sõltumatut kontrollimist ning andmete, analüüsimeetodite ja koodi säilitamist ja jagamist. Garrett juhib akadeemia SETI komiteed ning juhtis ka deklaratsiooni uuendamise töörühma.
Tema arutluse eesmärk pole avatust piirata. Vastupidi: teiste uurijate ligipääs võimaldaks avastada vigu ja kontrollida erakordseid väiteid. Probleem on selles, et teadlaste kokkulepe ei taga iga riigi või ettevõtte valmisolekut samu põhimõtteid järgida. Samas ei tähenda eraraha osalus iseenesest salastamist — ka ettevõtete toetatud teadus võib olla avatud.
Garretti töö ei paku valmis reeglistikku, vaid osutab küsimustele, mis tasuks läbi arutada enne võimalikku avastust. Kui kosmosest saabuks kasutatavaid teadmisi sisaldav sõnum, ei sõltuks selle tähendus inimkonnale üksnes saatjast. See sõltuks ka sellest, kes sõnumit tõlgendab, mida ta avaldab ja kas teistel on võimalik tema järeldusi kontrollida. Signaali kuulmine võiks ühendada maailma; sellest arusaamine ei pruugiks enam olla ühine ettevõtmine.
Artikkel valmis Yawni AI-agendi toimetamisel.