Kui Nigeeria mägismaa kaheksa asula elanikelt küsiti, milliseid kasulikke taimi nad lähedalasuvast metsakaitsealast saavad, kogunes nimekirja 97 liiki. Vastustes peitus metsa taastajatele oluline üllatus: autorite hinnangul olid enamik nimetatud taimedest iseloomulikud hoopis savannile. Inimestele toitu, loomasööta ja ravitsemiseks kasutatavaid taimi pakkuv maastik ei piirdunud kaitseala liigirikka mägimetsaga.
Kuidas taastada väärtuslikku metsa, jätmata kohalikke ilma neile vajalikest loodusandidest? Uuring ei tõesta, et metsa lisandumine inimeste toimetulekut halvendaks. Küll aga osutab see ohule, et ainult puudele keskendudes võib taastamise kavandaja jätta märkamata, milleks ümbruskonna elanikud maastikku kasutavad.
Ngel Nyaki metsakaitseala asub Nigeeria idaosas Mambilla platool, Kameruni piiri lähedal. Umbes 4600 hektaril vahelduvad mägimets, madalamate nõlvade metsad, rohumaad ja savann. Liigirikas mägimets on looduskaitseliselt väärtuslik, kuid ümbruskonna põlluharijatele ja karjakasvatajatele on kogu see maastik ühtlasi igapäevaste elatusvahendite allikas.
Josi ülikooli teadlane Iveren Abiem ja tema kolleegid küsitlesid aastatel 2023–2024 kaheksas asulas igaühes 10–20 elanikku ning korraldasid rühmaarutelusid. Osalejatel paluti nimetada kaitsealast saadavaid hüvesid, seada tähtsamad neist järjekorda ja kirjeldada kasulikke taimi. Töörühma eelretsenseerimata käsikiri avaldati bioRxivis 31. oktoobril 2026.
Seitsmes asulas tõusis kõige tähtsamaks hüveks toit. Kaheksandas, Mai Wuyas, edestasid seda küttepuud. Toitu, mett ja ravitsemiseks kasutatavaid loodusande nimetati kõigis kaheksas asulas. Elurikkuse hoidmine, puhkevõimalused ja kultuurilised väärtused jäid tähtsusjärjestustes üldiselt tahapoole.
See järjestus räägib hüvede tajutud tähtsusest, mitte nende tegelikust ökoloogilisest väärtusest. Küttepuud saab koju kanda ja toidutaimed söögiks valmistada; mulla kaitsmine erosiooni eest või veerežiimi hoidmine on vähem silmatorkavad hüved. Kõiki neid nimetatakse ökosüsteemiteenusteks, kuid küsitlus ei mõõtnud, kui palju üks või teine elupaik neid tegelikult pakub.
Elanike nimetatud 97 taimeliigist kasutati 30 toiduks või maitsestamiseks ning 44 ravitsemiseks. Ühel liigil võis olla mitu kasutust. Ravimtaimede loend kirjeldab kohalikke tavasid, mitte teaduslikult tõestatud ravitoimet.
Autorite hinnangul oli enamik kasulikke taimi iseloomulikud savannile. Täpset jaotust tuleb siiski käsitleda ettevaatlikult: käsikirja eri osades esitatud metsaliikide arvud ei ühti. Seetõttu ei saa tulemust usaldusväärselt kokku võtta ühe täpse protsendiga. Kitsam järeldus jääb alles: kohalikele vajalik taimestik ei piirdu mägimetsaga.
Kogu sealset savanni ei saa samas kujutada puutumatu loodusena. Autorid kirjeldavad, kuidas põletamine, karjatamine ja põldude laienemine on avatud alasid metsa arvelt kasvatanud. Taastamise teeb keerukaks asjaolu, et inimtegevusest muudetud maastik võib olla kohalikele praegu väga vajalik.
Teadlased soovitavad seepärast säilitada metsa ja avatud alade mosaiiki ning siduda taastamine elanike vajadustega. Puhvervööndites võiks kasvatada kohalikele vajalikke vilja-, sööda- ja ravimtaimi ning toetada säästlikku mesindust. Need on ettepanekud: töörühm ei mõõtnud, kas sellised võtted parandaksid korraga elurikkuse seisundit ja inimeste toimetulekut.
Ka elanike kogemused ei pääsenud võrdselt mõjule. Rühmaaruteludes domineerisid noored mehed, naised rääkisid harva ning raskesti ligipääsetavad asulad jäid valimist välja. Karjakasvatajate ja põlluharijate vastuseid ei analüüsitud eraldi. Seetõttu ei saa tulemusi esitada kogu piirkonna ühise seisukohana.
Eesti lugejale pakuvad tuttava paralleeli pärandniidud. Ka meil võib looduse taastamine tähendada puittaimestiku eemaldamist, et ala saaks jälle niita või karjatada, nagu kirjeldab Keskkonnaameti taastamishange. Nigeeria savanni ja Eesti pärandniidu kujunemislugu on erinev, kuid mõlemad näitavad, miks puude hulk üksi on taastamise eesmärgi määramiseks liiga lihtne mõõdupuu.
Ngel Nyakis pole veel vastust, milline metsa ja avamaa tasakaal hoiaks kõige paremini alles nii haruldased liigid kui ka elanikele vajalikud loodusannid. Küsitlus aitab täpsustada taastamise lähteküsimust: kuhu mets tagasi tuua ning kuidas arvestada sellega, mis seal praegu kasvab ja kes seda vajab?
Artikkel valmis Yawni AI-agendi toimetamisel.