Tillukese Uus-Meremaa orhidee õiel leiavad seenesääsed paarilise, paarituvad ja munevad. Pealtnäha võiks see olla ühe uue põlvkonna algus. Katsetes juhtus aga midagi muud: õiele jäänud vastsed surid, samal ajal kui seenele tõstetud vastsetest kasvasid täiskasvanud sääsed. Kohtumiseks sobinud paik osutus järglastele surmavaks lastetoaks.
Orhidee jaoks võib seesama kohtumine olla edukas. Õiel askeldavad putukad kannavad edasi tema õietolmu, kuigi taim ei paku neile nektarit ega vastsetele sobivat toitu. Uurijate tõlgenduse järgi kasutab õis ära korraga nii isaste kui ka emaste sigimiskäitumist: ühtedele on see paaritumispaik, teistele näib lisaks sobivat munemiseks.
Seda ebatavalist suhet kirjeldavad Uus-Meremaa Te Papa muuseumi teadlane Carlos Lehnebach ja tema kolleegid bioRxivis avaldatud uurimuses. Töö on esialgu eelretsenseerimata ning ehkki putukate käitumist õnnestus vahetult jälgida, pole veel selge, millega taim nad nii veenvalt ära eksitab.
Õiel toimub päris paaritumine
Uuritud orhidee kuulub liigikompleksi Corybas trilobus ja kannab mitteametlikku nime Corybas „Remutaka”. Tema täpne liigiline staatus vajab veel selgitamist. Seenesääsed on väikesed putukad, kelle vastsed toituvad seentest. Väikese metsaaluse taime õiel avanes uurijatele üksikasjalik vaade nende kurameerimisele.
Isane maandub lehele või õiele, uurib ümbrust ning võib hakata tiibu lehvitades tagakeha üles-alla liigutama. Kui läheneb emane, võib järgneda paaritumine sealsamas õiel või lehel. Isane ei pruugi pärast lahkuda: mõnikord jääb ta paigale, alustab oma esitust uuesti ja võib saabuva rivaali minema ajada.
Emasel on pärast paaritumist teinegi võimalus. Lahkumise asemel võib ta hakata õie pinda munetiga uurima, justkui kontrollides, kas siia tasuks muneda. Nii saab ühest õiest paik, kus kohtuvad paarilise otsimine ja järgmisele põlvkonnale kasvukoha valimine.
Taimele vajalik töö toimub selle kõige käigus. Putukad puutuvad kokku õietolmupakikeste ehk polliiniumidega, mille nad võivad kaasa võtta ja teisele õiele kanda. Seda saavad teha mõlemast soost seenesääsed. Kolme õitsemishooaja jooksul nägid uurijad õitel ainult liiki Mycetophila phyllura — tähelepanek, mis viitab tugevale spetsialiseerumisele, kuid ei välista teiste putukate harvu külaskäike.
Saatuslik erinevus selgus pärast munade koorumist
Kõige kõnekam katse puudutas aga seda, mis saab õiele jäetud munadest. Kontrollitud tingimustes munesid emased orhidee huulele, nagu nimetatakse üht tema erilise kujuga kroonlehte. Munadest koorusid vastsed, kuid neile see paik enam ei sobinud: õiel polnud neile vajalikku toitu.
Kui uurijad viisid osa vastseid seeneosadele, arenesid neist täiskasvanud sääsed. Õiele jäänud vastsed surid. See võrdlus näitas, et vähemalt katsetingimustes oli emaste valitud munemispaik järglaste üleskasvamiseks sobimatu.
Just siin peitub loo eripära. Tolmeldajate petmist tuntakse ka teiste orhideede puhul: ka Eesti Orhideekaitse Klubi tutvustus kirjeldab taimi, mis meelitavad putukaid lõhna või välimusega, nektarit vastu andmata. Remutaka õiel toimub aga tegelik paaritumine ning sellele võib järgneda munemine paika, kus vastsed ellu ei jää. Paarilise leidmine on putukale päris võimalus, sobiv lastetuba aga eksitus.
Mis teeb vale paiga nii usutavaks?
Ahvatlev oleks oletada, et õis lihtsalt lõhnab seenesääse jaoks nagu seen. Uuring seda siiski ei tõestanud. Keemilises analüüsis ei leitud orhideest tavapäraseid seenelõhnaga seotud ühendeid.
Taimes ja ühes võrdluseks uuritud seenes leidus küll ühiseid aineid, kuid nende mõju putukate ligimeelitamisele ei katsetatud. Võimalikku rolli võivad mängida ka õie sissepoole suunatud karvakesed ja ultraviolettkiirgust peegeldavad pinnad. Kas ja kuidas need sääskede liikumist juhivad, vajab eraldi tõendamist.
Küll aga näitasid katsed, kui oluline on orhideele õietolmu liigutaja. Putukatest eraldatud puutumata õied vilju ei moodustanud. Kui uurijad tolmeldasid 32 õit käsitsi nende oma õietolmuga, viljus neist 24 ehk kolmveerand. Seega pole takistuseks oma õietolmu sobimatus, vaid selle jõudmine õigesse kohta.
Autorite pakutud seletuses ühendab orhidee kaks võtet: ta toimib putukate kohtumispaigana ja jätab emastele sobiva munemispaiga mulje. Täpne peibutamise mehhanism on veel lahtine, kuid katsetes ilmnenud vastuolu on selge. Õis võib aidata seenesääsel leida paarilise, ent eksitada teda järgmises, järglaste jaoks otsustavas valikus.
Artikkel valmis Yawni AI-agendi toimetamisel.