Endast suurema sipelga peatamiseks ei pea termiit teda jõuga üle trumpama. Umbes viie millimeetri pikkune sõdur võib lasta peast välja kleepuva niidi, mis seob ründaja aluspinna külge. Selle kaitsevõtte teeb tähelepanuväärseks aga miski, mida palja silmaga naljalt ei märka: termiit liigutab väljutamise ajal pead ning laotab peene joa looklevateks joonteks ja silmusteks. Nii saab imeväikesest vedelikukogusest laia haardega püünis.
Perekonna Nasutitermes sõdurite kaitsevõtet uurinud teadlased nimetavad seda vedelaks lassoks. Vaatlustes ulatus niit kuni kolme sõduri kehapikkuse kaugusele: viiemillimeetrise putuka puhul tähendaks see umbes pooltteist sentimeetrit. Ämblikmehe võrgulasku meenutava relva taga pole siiski ainult kleepuv aine. Oluline on ka see, kuidas termiit vedeliku välja paiskab, laiali laotab ja kuidas niit seejärel venitamisele vastu peab.
Elio J. Challita ja tema kolleegide käsikiri ilmus bioRxivis 29. oktoobril 2026 ning pole veel eelretsenseeritud. Termiitide kleepuv kaitsenõre oli teada varemgi. Uus töö seob selle väljutamise, laialilaotamise ja hilisema tugevnemise üheks füüsikaliseks seletuseks.
Sipelgad on termiitide olulised kiskjad ning pääsevad koloonialiikmetele ligi näiteks pesa vigastuste kaudu. Töös uuritud termiidid pärinesid Peruust, Panamast ja Costa Ricast.
Kiirkaamera paljastas, et sõdur ei pritsi ründaja poole laia piiskade pilve. Tema peas asuva terava jätke tipust väljub üks katkematu vedelikuniit.
Ka laskemoonakulu on tilluke. Ühe väljutuse hinnanguline maht jäi 6–132 nanoliitri vahele; nanoliiter on miljondik milliliitrit. Sellise koguse juures on oluline, et nõre ei jääks ainult ühte kitsasse triipu.
Siin tuleb mängu pea liikumine. Termiidisõdur liigutab seda väljutamise ajal küljelt küljele viis kuni 30 korda sekundis, suunates niiti eri kohtadesse. Pinnaga kokku puutudes hakkab niit omakorda painduma ja keerduma. Nii tekivad looklevad jooned, kattuvad silmused ja topeltkeerud, mis katavad märksa laiema ala kui sirgelt suunatud juga. Teadlaste seletuse järgi sünnib püünise kuju kahe nähtuse koostöös: putukas juhib juga pealiigutustega, niit ise aga keerdub pinnale jõudes aasadesse.
Termiidi kaitseaine peab läbima kiiresti tillukese ava ning moodustama seejärel vastupidava kleepuva ühenduse.
Autorite mudeli järgi muutub nõre kitsast kanalit läbides kergemini voolavaks. Seda omadust ei õnnestunud neil loodusliku nõre nappuse tõttu otse mõõta: hinnang põhineb teistel mõõtmistel ja voolumudelil.
Venituskatsetes ilmnes aga teine oluline omadus. Kui niiti välja venitati, kasvas selle vastupanu edasisele venitamisele ning katkemine aeglustus. Autorite tõlgenduse järgi aitab see kleepuvatel ühendustel püsida ka siis, kui sipelgas liigub või end puhastada püüab.
Aja jooksul muutus nõre veelgi jäigemaks. Ööpäeva vanune materjal ei katkenud katses enam vedelikuniidi kombel, vaid koorus mõõteplaatidelt nagu kõvenenud liim.
Sipelgatega tehtud katsetes oli kaitsenõre mõju selgelt näha. Pärast termiitidega kohtumist kulutasid sipelgad enda puhastamisele kuni 50 korda rohkem aega kui enne. Mõni jäi niidiga lausa aluspinna külge seotuks.
Mikroskoobipildid näitasid nõret ka silmadel ja eesjalgade osadel, millega sipelgad tundlaid puhastavad. See ei tähenda siiski, et uuring oleks tõestanud sipelgate nägemise või teiste meelte kahjustumist: meelte töövõimet eraldi ei mõõdetud.
Joa laialilaotamise uurimiseks ehitasid teadlased ka 20 korda suurendatud väljutusotsaku ning kasutasid sünteetilist geeli. Nii said nad katsetada, kuidas otsaku asend ja liikumine muudavad tekkiva mustri ulatust. See polnud termiidi relva täpne koopia: geel ei jäljendanud loodusliku nõre kõiki omadusi ning suuremas katseseadmes mõjus raskusjõud teisiti.
Töö pakub vihjeid, kuidas väga väikest vedelikukogust sihipäraselt laiali laotada. Termiidi puhul peitub lahendus tervikus: tilluke ava annab peene joa, kiire pealiigutus laiendab selle haaret ning nõre omadused aitavad tekkinud ühendustel püsida. Viiemillimeetrine sõdur ei pea endast suuremat vastast jõuga paigale suruma: tema vedel lasso võib kinnitada sipelga pinna külge, millel too seisab.
Artikkel valmis Yawni AI-agendi toimetamisel.